Otsi
Otsi
Joan Teyra on Icosageni valguinsener ja Phage Display valdkonna juht. Viisime läbi intervjuu, kus ta rääkis siiralt oma akadeemilisest teekonnast, üleminekust biotehnoloogia valdkonda ja oma kogemustest Eestisse kolimisel.
Joan alustas oma bioloogiaõpinguid kahe parima sõbraga, kuid valitud eriala ei olnud neile eriti meeltmööda. Järgmise sammu otsinguil läksid nad Madriidis bioinformaatika kursusele, mis oli sel ajal üks esimestest.
“See avas meie kolme jaoks tuleviku,” nentis Joan.
Sealt suundus ta Saksamaale doktoriõppesse, kus ta keskendus põhiliselt struktuursele bioinformaatikale, mis hõlmas olulisel määral programmeerimistööd. Doktoriõpingute ajal tegeles ta lisaks biofüüsika ja biokeemiaga, et ennustatud molekule laboris valideerida.
Peale doktorantuuri veetis Joan aastakümne Torontos. Algselt alustas ta järeldoktorantuuri, kus ta aitas välja töötada masinõpet oluliste vähki põhjustavate mutatsioonide ennustamiseks.
Hiljem liikus aga teise osakonda, kus kogu tähelepanu suunati phage display tehnoloogiale. Selles rollis konstrueeris ta domeenide raamatukogusid, otsides kõrge afiinsusega deubikvintiinaside inhibiitoreid - ensüüme, mis eemaldavad spetsiifilise valgmärgisuse nimega ubikvitiini, mis toimib märgistusmehhanismina teiste valkude jaoks.
Lisaks arendas ta antikehi COVID-i valkude vastu.
Pärast 20 aastat akadeemilises maailmas, naasis Joan erasektorisse, liitudes Icosageniga. Selle otsuse langetas ta kolmel konkreetsel põhjusel:
1) Esiteks soovis ta elada Euroopas vanavanemate läheduses;
2) Teiseks oli järeldokturantuuri ajal Mart Ustav Jr.-iga välja kujunenud tugev sõprusside, mis soodustas positiivset töösuhet;
3) Viimaks, ametialaselt oleks Icosagenis pakutud sarnase positsiooni saamine olnud mujal võimatu.
Kohanemine Eesti ja Tartu eluoluga võttis natuke aega. Joani perekond kolis Eestisse keset talve, kus temperatuur võib langeda kuni -35°C, mis võib lõunamaalasele algselt karm olla.
Järk-järgult, õuetegevuste ja kogukonnaga suhtlemise abil, muutus uus keskkond kodusemaks.
Icosagenis töötamine on Joani sõnul meeldiv. Ettevõtte mitmekesised isiksused, ingliskeelne keskkond ja hästi struktureeritud olemus teevad sellest sobiliku koha uurimistööks.
Vabal ajal naudib Joan sportimist. Huvid on küll aja jooksul muutunud, kuid Eestisse tulles on ta pidanud kohanduma kohalike võimalustega.
Ta alustas sörgi ning üldfüüsilise treeninguga koos Luik kolmikute meeskonnaga. Lisaks alustas ta ronimistreeningutega, peamiselt seetõttu, et tema lapsed nautisid seda.
Tulevikku silmas pidades tõdes Joan antikehade arendamise suurenevat keerukust ning tööstuses esinevaid väljakutseid.
”Esimesed lihtsamad võimalused on juba ära kasutatud. Seega muutub antikehade arendamine järjest keerukamaks ja rohkem valguinseneeria poolt juhituks,” selgitas Joan. “Konkurents on tihe, mistõttu on oluline meie tugevusi lihvida.”
Quan arribis al cim de la muntanya, segueix escalant - mäe tippu jõudes jätka ronimist.
Alati on midagi saavutada ja avastada. Innovatsiooni ning elukvaliteedi parandamise poole püüdlemiseks kirge meil jagub.
See kajastub meil nii töökultuuris kui ka selles, kuidas teadusprobleeme lahendame.
Kui mitte visaduse ja pideva täiustamisega, kuidas veel oma täielikku potentsiaali siis saavutada?
Kirjutanud ja toimetanud KATARIINA KORDEMETS, MARI ANN VILT | Elu Icosagenis