Otsi
Otsi
Lily on vanemlaborant analüütika laboris, vastutades analüüside ja raportite koostamise eest, alates geelelektroforeesist kuni stabiilsuskatseteni.
Leila on proteogenoomika spetsialist. Oma töös puutub ta kokku nii kloneerimisskeemide koostamise kui ka sekveneerimistulemuste lugemisega. Osa oma tööst viib ta ka Lily juurde analüütikasse.
Liina, kolmas õde, on kehalise kasvatuse õpetaja ja omandab hetkel sel alal ka magistrikraadi.
Juba üles kasvades olid õed liikuvad ja aktiivsed. Kooliajal käisid nad suviti rannavalves tööl ja üks osa nende tööst oli oma füüsilise vormi treenimine. Tolleaegne kolleeg, kes tegeles harrastusjooksuga, nägi, et neil tuleb pikamaa distants väga hästi välja.
“Esimest korda 5 km joosta tundus meie jaoks hästi pikk maa, aga suve jooksul tegime trenne ja kui meil kolmel oli esimene võistlus, siis jooksime 10 km 50 minutiga,” rääkis Leila.
See oli esimese korra kohta väga hea tulemus ja andis palju enesekindlust ja motivatsiooni jätkamiseks, sest kõige rohkem meeldis neile teistest mööda joosta. Pea neli aastat tegid nad rahvasporti ning tulemused läksid aina paremaks.
“Ja kuna meil sõber on endine tipprattur, kes tundis Harry Lembergi, hakkasime 2010. aastal tema käe all professionaalselt treenima ja aastal 2011 võitsime juba Eesti meistritiitleid,” meenutas Leila.
Ja nii läkski lumepall veerema, distantsid ja hasart enda eelmise aasta tulemust parandada, läksid iga aastaga suuremaks.
“Öeldakse, et 24aastaselt, kui alustasime, on juba hilja keskmaa jooksuks kiirust treenida. Lihtsam on kestvust ja vastupidavust ning seetõttu valisime ka pikemad distantsid,” sõnas Leila.
“Vahel oleme ikka mõelnud, et kahju, et varem kergejõustikuga ei alustanud,” nentis Lily.
Tippspordiga alustasid õed ligikaudu aasta peale Tartu Tervishoiukõrgkooli lõpetamist. Kogu intensiivsem spordiperiood koos laagritega algaski peale kõrgkooli, kui otsustati võtta vaheaasta spordile keskendumiseks.
Peale Rio suveolümpiamänge 2016. aastal mõtlesid nad esialgu, et võiks ka järgmisel olümpial kaasa teha, kuid kuna tervis vedas alt, siis nad ei täitnud vajalikke norme ning kadus ka rahaline toetus.
Ilma selleta aga tippsporti ei tee.
Leila sattus peale seda Icosageni konstrueerimislabori töökuulutusele ja paar kuud hiljem sai ka Lily tutvustega tööle.
Lily arvates on õed terve elu olnud pigem kiired uute asjade õppimisel ja oskus teha mitut asja korraga tuleb kasuks ka laboris.
“Töö saab ruttu aga korralikult tehtud õnneks,” naerab Lily.
Õdede sõnul treenis tippsportlasena elatud aeg lisaks füüsisele ka vaimu − aitas kasvatada stressi- ja rutiinitaluvust, mis tuleb igal juhul elus, aga ka tööl kasuks. Tugev füüsis ja trenn annavad vaimule puhkust, mis aitab meelel erksana püsida.
“Igal juhul kutsume teisigi end peale tööd füüsiliselt liigutama ja välja elama. Sinu keha tänab sind,” sõnab Leila.
“Mulle väga meeldib Icosagenis töötada, kuna analüütikas on super seltskond, tänu kellele on tore tööle tulla. Ma ei tunne õhtul koju minnes, et olen väsinud. Ja kõige rohkem meeldib mulle see, et töö pole stressirohke ning tööd ei pea koju kaasa võtma,” rõõmustab Lily.
Leila lisab: “See on super, et väljaõpe on hea. Suur pluss on see, et olen erialaliselt palju juurde õppinud ja majasisene liikumine karjääriredelil või labori vahetuse mõttes on võimalik. Ja see on äge.”
Kirjutanud Lisett Liblekas
Intervjueerinud Karl Mumm
Fotod: Robert Kask, Reuters/Scanpix, erakogu