MART USTAV: Laborist ellu ja vastupidi

Juht ja akadeemik Mart Ustav on Icosageni asutaja ning CEO. Ta on ehitanud Icosageni päris algusest, ning edukalt loonud ettevõtte, mis suudab pakkuda potentsiaalseid lahendusi tänapäeval esinevatele terviseprobleemidele. Artiklit lugedes õpid tundma teadlast, kes on Icosageni alustalaks.

Mart Ustav on ettevõttesiseselt väga hinnatud ja austatud – mitte ainult ülemusena, vaid ka kolleegi ning usaldusväärse sõbrana. Kui sul on kunagi õnne temaga vestelda, siis Ustavi lojaalsus ettevõtte ja oma töötajate vastu on sügavalt tähelepanuväärne.

Alustades rännakut läbi ajaloo, koorides maha möödunud aastate kihte, soovime näidata, kuidas Icosagen, varasemalt tuntud kui Quattromed, alguse sai – alustades päris algusest, läbi asutaja silmade.

Kuidas leidsid tee biotehnoloogiani?

Olen hariduselt keemik ning oma doktorikraadi omandasin keemiateaduste molekulaarbioloogia erialal. Pärast ülikooli lõpetamist ja ajateenistuse läbimist keskendusin suuresti RNA valguinteraktsioonidele E.coli ribosoomides.

Uppsala Ülikooli biomeditsiiniliste uuringute keskuses läbisin järeldoktorantuuri.

1989. aastal kolisin Ameerika Ühendriikidesse Cold Spring Harborisse ja pühendasin end puhtale, fundamentaalsele papilloomviiruse replikatsiooni õpingutele. Sealt saadud kogemuse arvelt, peale mitmete ebaõnnestumiste ning õnnestumiste, panime aluse QMCF tehnoloogiale.

Milline labor mõjutas sind kõige enam? Miks?

Mingil määral kõik. Igal laboratooriumil on oma selge mentaliteet. Ülikooliaegseid laboreid meenutades jättis Aavo Aaviksaare oma kõige sügavama mulje, kus mul oli võimalus sünteesida oma uurimustöö jaoks vajalikke aineid ensüümi geneetika erialal.

Tartu Ülikooli õpingute ajast, sel hetkel tuntud Tartu Riikliku Ülikoolina, tasub mainida Artur Lindi ning Richard Villemsi laborit, millel oli hoopis teistugune olemus – seal sai alguse Eesti molekulaarbioloogia.

Kindlasti mõjutas mind väga palju ka Rootsis Uppsala Ülikooli labor sealse huvitava seltskonna tõttu. Ühe professori all oli üle kolmekümne doktorandi, kes kõik opereerisid erinevatel uurimissuundadel. 

Loomulikult avaldas mõju Cold Spring Harbori labor. Eesotsas James Watson, Cold Spring Harborist - sain hindamatu kogemuse eraõigusliku teadus-arendusasutuse ühiskonnast. 

Esitan ühe näite sellest mehest ja tema võimekusest. 1969. aastal tuli Watson Harvardi ning veenis Nixonit selles, et USA võiks alustada intensiivset võitlust vähi vastu. Ta pakkus välja võimaluse püstitada nii-öelda onko-DNA viiruste programmi. 

Kui ma saabusin, oli programm juba töös viimased kakskümmend viis aastat. 

Cold Spring Harbor oli oma olemuselt väga rahvusvaheline koht ning inimeste päritolu polnud oluline. Määras ainult sinu teaduslik taiplikkus ja oskus end hierarhiaredelil üles ehitada.

"Igal laboratooriumil on oma selge mentaliteet."

Kuidas tõi edukas akadeemiline karjäär sind biotehnoloogia tööstusesse?

1998. aastal diagnoositi mu emal melanoom. Haiguse kulg oli kiire, kuid abi pakkuda ma ei suutnud olgugi, et omasin laialdasi teadmisi molekulaarsetest protsessidest. Sel hetkel otsustasin, et ainult looduse uurimise asemel pühendan end teadustööle, mis aitaks inimeste elu parendada. 

See on peamine põhjus miks diagnostiline ettevõte Quattromed, nüüd tuntud kui Icosagen, 1999. aastal alguse sai. Paralleelselt viidi ülikoolis läbi teadus- ja arendustööd.

Kes on sulle suurimaks eeskujuks teaduses või äris? Miks?

Selleks on palju näiteid. Teadlase ja inimesena kindlasti Artur Lind.

Kõva maletaja ja iseloomuna Richard Villems nii elus kui ka males.

Siis see keskkond, kust ma pärit olen – 1967. aastal lõpetanud Tartu 5. Keskkooli A-klassi. Me polnud eriti usinad õppijad, kuid kindlasti aktiivsed õpilased. Olgu selleks näidend, olümpiaadid, mälumängud või õpetajatega vaidlemine – me tegime kõike. Sellest klassist lõpetas lõpuks viis akadeemikut ja viis professorit!

Noorte naturalistidena õppisime taimede ladinakeelseid nimetusi ning viisime läbi erinevaid eksperimente. Mäletan, et pidime pookima kartuleid tomatitega. Juhtus, et minu oma pookis üsna hästi – tomatid taime ülaosas, kartulid all.

Minu taime näidati näitusel. See oli vist esimene kord, kui mu vanaema ütles, et on mu üle uhke. Erinevatel eluetappidel mõjutavad meid erinevad inimesed.

Icosageni meeles pidades, milline on olnud sinu suurim õnnestumine?

Icosageni loomine.

Olulisimaks eesmärgiks oli luua funktsionaalne organisatsioon, mis suudaks ise resursse genereerida. Tõestasime, et Eestis on see võimalik. Intellektuaalse töö tulemuste põhjal võime öelda, et lahendus on jätkusuutlik.

Milline oli Icosagen oma algusaastatel?

Algselt, alustanud, olime lihtsalt ambitsioonikad. Mäletan, et paljud kolleegid kõhklesid, kas tuleme omadega välja. Kuid leidsime selleks viisi.

Töötasime ühe põhimõtte alusel: “Aita end, siis aitab sind ka jumal, ja kui sa jumalat ei usu, siis aitavad teised”. Olime, siiani tegelikult oleme, teadlased, keda motiveerib teadmiste tagaajamine, teadmine “mis on mis”. Meid aitasid mitmed ja nendeta Icosageni võibolla polekski.

Meie eesmärk oli luua võimekus toota ning arendada Eestis bioloogilisi ravimeid. Antikeha avastamisest tootmiseni, valgutootmisest rakuliini arendamiseni ja väga varsti ka GMP tootmine, oleme saavutanud kõik vajalikud teadmised. Kõik naastes oma juurte juurde teadustöös, tootmises ja akadeemilistes teadustes.

Kas sa muudaksid midagi oma minevikus?

Mingil määral on see küsimus mõttetu, sest kahjuks me ei saa ajas tagasi rännata.

Sulle ei anta teist võimalust. Teine võimalus on tegelikult lihtsalt uus võimalus, uued otsused ja uued inimesed, kes suuresti mõjutavad tulemust.

Kõige taevalikum tunne on see, kui luuakse töötav töömudel ning inimesed on nõus selle idee nimel koos pingutama.

Nagu ütles A-tiimi Hannibal Smith: “I love it when a plan comes together”.

"Kõige taevalikum tunne on see, kui luuakse töötav töömudel ning inimesed on nõus selle idee nimel koos pingutama."

Kas on tegevusi, mis toetavad heade ideede tekkimist? 

Jah, minu jaoks on see tavaliselt magamine – parimad ideed saavad alguse unenägudes. Näiteks olen pikalt juurelnud mingi probleemi üle ja kui ma lõpuks unest ärkan, tekib mingi selgus ning leian hea lahenduse.

Mis on su elu moto?

Vähem möla, pikem samm!

Mida soovid biotehnoloogias tegutsevatele inimestele?

Esiteks, soovitan neil mõelda, mida nad teha tahavad. Elu käib trepist üles ja alla. Mu soov noortele inimestele on kõrgele pürgida võimalikult kaua.

Mu teekond on olnud juba pikk, aga ma soovin, et nende inimeste teekond oleks niisamutigi võimalikult pikk. Et nende ambitsioon oleks kestlik ja neil oleks jõudu joosta mööda neid elutreppe kuni kahesajanda korruseni.

Tihti ütlen, et tahame teha Icosagenist miljardise käivega ettevõtte. Tegutsemata on see eesmärk võimatu. Kui see päev ükskord kätte jõuab, annab see võimaluse inimestel enda jaoks asju korda saata.

“Vähem möla, pikem samm!”

Minevikul on oma viis, kuidas olevikku jälge jätta. Oleks Mart Ustav valinud elus teise tee või oleksid mõju avaldanud elusündmused lõppenud teisiti, võibolla Icosageni ei eksisteeriks.

Kuid nagu ta põgusalt mainis, pole põhjust minevikku kinni jääda. See on muutumatu ning iga teine võimalus on tegelikult uus võimalus, kuidas kulgevat eluteed suunata.

Kui soovid Icosageni elust sarnaseid artikleid lugeda või tutvuda meie tehnoloogiate ja teenustega, sealhulgas valgutootmise, rakuliini arenduse või antikeha avastamisega, siis kindlasti jälgi Icosagen Groupi LinkedInis.


Kirjutanud KARL MUMM ja MARI ANN VILT | Elu Icosagenis